Sitemap Sisukaart
Est Rus Eng
ETTA
ETTA
ETTA
ETTA
ETTA
ETTA
ETTA
ETTA
ETTA
 

Uudiste arhiiv


  ETTA Meie meedias
ETTA
  ETTA Teadete arhiiv
ETTA
  ETTA Uudiste arhiiv
ETTA
  ETTA Teehooldus
ETTA
 

POSTIMEHE TOP100: Eesti ettevõtluses riisusid koore suurfirmad

20.11.2017  

Postimehe koostatud värskest Eesti suurima käibega ettevõtete edetabelist nähtub, et ehkki tervikuna meie ettevõtete kasumlikkus vähenes, suutsid suurettevõtted kasumit siiski enam kui kolmandiku võrra kasvatada.


Suurimate ettevõtete edetabel on suhteliselt stabiilne ja konservatiivne – käimasolev infotehnoloogiarevolutsioon meie suurettevõtlust eriti ei puuduta.


Saja suurima ettevõtte kogukasum kasvas eelmisel aastal 35 protsendi võrra 1,12 miljardi euroni. Statistikaamet pole veel kogu 2016. aasta ettevõtlusstatistikat avaldanud, aga nelja kvartali andmeid kokku liites saame ettevõtluse kogukasumiks 2,7 miljardit eurot. See tähendab, et sada suurimat ettevõtet teenisid peaaegu poole ettevõtluse kogukasumist. Mis aga ehk veelgi olulisem, võrreldes 2015. aastaga Eesti ettevõtete kogukasum hoopis kahanes 13 protsenti, 2,7 miljardi euroni. Seega, ettevõtluse kasum tervikuna kahanes, aga suurettevõtete kasum kasvas järsult. Kokku on Eestis üle 80 000 ettevõtte.


Kahjumit saanud suurettevõtete arv saja suurima seas vähenes 2015. aasta 16-lt seitsmele. Seitsme kahjumliku suurettevõtte kogukahjum oli eelmisel aastal 43 miljonit eurot. Suurimad kahjumisaajad Viru Keemia Grupp, Maxima Eesti ja Alexela Grupp said kahjumit ka 2015. aastal.


Suurettevõtted annavad umbes kolmandiku Eesti ettevõtluse kogukäibest ning neid iseloomustab suur stabiilsus, et mitte öelda stagnatsioon. Saja suurema ettevõtte eelmise aasta kogukäive oli 17,3 miljardit eurot, mis oli sama palju kui 2015. aastal.


Tähelepanuväärse tõigana jäi esikuuik aastatagusega võrreldes täiesti samaks. Postimees koostab ettevõtete edetabelit viiendat aastat ning kõik need korrad on esikohal olnud meie ainus miljardikäibega ettevõte Ericsson Eesti. Teisel ja kolmandal kohal on olnud Tallink ja Eesti Energia, aga mitte alati selles järjekorras.


Teel päris tippu tegi suurima hüppe Mercedese autode maaletooja Silberauto, mille käive kasvas 90 miljoni euro võrra ehk 34 protsenti, 348 miljoni euroni, millega ettevõte tõusis kaheksandale kohale.


Nagu varasemate aastate edetabeli kommentaaris, nii tuleb selgi aastal endiselt tõdeda, et Eesti suurimate ettevõtete tipus troonivad eelkõige suured jaeketid. Kümne suurima ettevõtte seas on neid tervelt neli. Ja kui siia lisada veel Tallink, mis kuulub muuhulgas ka maailma suurte tax-free-kaubamajade hulka, võime öelda, et Eesti on kaubandusriik. Pole siis ime, et meil on kaubanduspindu ühe elaniku kohta väga palju ning neid tuleb järjest juurde. Ka edetabeli kaks uustulnukat on jaekaubandusettevõtted: Tartu Tarbijate Kooperatiiv ja Järva Tarbijate Ühistu.


Varasemates kommentaarides olen märkinud kütuste ja transiidiga seotud ettevõtete suurt osakaalu edetabelis. Kui eelmisel aastal tundus, et nende osakaal hakkab nafta hinna järsu languse ja Venemaa transiidi vähenemise tõttu tasapisi kahanema, siis siinse edetabeli põhjal võib öelda, et kuuldused selle valdkonna surmast on liialdatud.


Tõsi, mingit verevahetust on siiski märgata. Ilmselt vähesed teavad, et 2011. aastal oli Eestis kaks miljardieurose käibega ettevõtet: peale Ericsson Eesti ka mootorikütuste hulgimüüja Baltic International Trading, mis tollel aastal oli 1,34 miljardi eurose käibega

Eesti suurim ettevõte. Nüüdseks on ettevõte käive kahanenud 60 miljoni euroni. 2015. aasta kukkumine eurodes (398 miljoni euro võrra) peaks olema suurim käibelangus meie ettevõtluse ajaloos. Baltic International Trading langes edetabelist välja eelmisel aastal.


Sel aastal langes edetabelist välja kütusetransiidifirma Vopak E.O.S., mille käive ulatus veel kümnendivahetusel 200 miljoni euroni. Väljalangejate hulgas oli ka Oleg Ossinovskile kuuluv Skinest Rail.


Samas on uustulnukad vedelkütuste müüja Manoir Energy Tartust ja rahvusvahelist mereteenuseid pakkuv ettevõtete grupp Baltic Sea Bunkering.


Mis puutub infotehnoloogiaettevõtetesse, siis tuleb neid käibeedetabelist tikutulega taga otsida. Esindatud on kolm telekomiettevõtet, aga see on ka enam-vähem kõik.


Edetabeli uustulnukad

61. Manoir Energy

Manoir Energy on Tartu ärimehele Valeri Stefanovitsile kuuluv 2010. aastal asutatud ettevõte, mis ostab ja müüb vedelkütuseid ning vahendab veoteenuseid. Möödunud aastal kasvas ettevõtte käive 47 protsenti, 101 miljoni euroni. Suurem osa ettevõtte käibest (88 miljonit eurot) tuli Šveitsist, mistõttu otsustas ettevõte võtta alates 2016. aastast arveldusvaluutaks Ameerika dollari.


Ehkki ettevõtte käive on muljetavaldav, pole tegemist üleliia kasumliku äriga, milleks nafta- ja naftasaaduste transiiti tavaliselt peetakse. Ettevõtte kasum on nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal jäänud alla miljoni euro, mis tähendab, et puhasrentaablus on üks-kaks protsenti.


62. Baltic Sea Bunkering

Baltic Sea Bunkering (BSB) on rahvusvahelist mereteenindust pakkuv ettevõtete grupp, kuhu kuulub terve hulk ettevõtteid, nagu NT Bunkering, NT Marine ja teised.

Ettevõtte omanik on Hollandi Antillidel registreeritud CNP Investmenti nimeline ettevõte.

Ettevõtte juhatuse liikmed on Aleksei Mürisep, Aleksei Tšulets, Jevgenia Tihhonova ja Rein Küttim.


Kontserni müügitulust saadi umbes kuus protsenti Eestist, ülejäänud osa teistest Euroopa Liidu riikidest. Tegevusaladest andis 60 protsenti käibest meretranspordi korraldamine ja 40 protsenti mootorikütuse hulgimüük.


BSB viimase üheksa aasta majandustulemused on nagu Ameerika mäed: 2012. aasta käive oli tervelt 288 miljonit eurot ning kaks aastat hiljem veerand miljardit vähem (38 miljonit eurot).


75. Sportland International Group

Mõni aasta tagasi pankrotiohus olnud ning 2013. aastal Suurbritannia spordikaupade müüja Sports Direct International enamusosaluse alla läinud Sportland on viimastel aastatel kenasti kosunud. Sport Directile kuulub 60 protsenti, ettevõtte asutajatele Aare Altrajale ja Anti Kallele kokku 40 protsenti ettevõtte aktsiatest.


Sportland müüb spordi- ja vabaajakaupu. Kontserni kauplustes müüakse Nike, Adidase, Timberlandi ja paljude teiste brändide tooteid.


Möödunud aastal kasvas Sportlandi käive 29 protsenti, 88 miljoni euroni, sellest 39 miljonit eurot teenis Eesti, 27 miljonit Läti ja 22 miljonit eurot Leedu tütarettevõte. Sportlandi kasum kasvas eelmisel aastal pea kaks korda, 2,7 miljoni euroni.


85. Apteekide Koostöö AS

Apteekide Koostöö AS on 2000. aastal asutatud turundusettevõte, mis osutab marketingiteenuseid Apotheka kaubamärki kandvatele apteekidele ja ravimi- ning muude apteegikaupade tootjatele või nende esindajatele. Apotheka kaubamärgi ettevõtted kuuluvad


Eesti Meedia omanikule Margus Linnamäele.

49 protsenti ettevõtte aktsiatest asub USA suurpanga JPMorgan Chase esindajate kontol, 41,8 protsenti kuulub Aivar Linnamäele.

Ettevõtte eelmise aasta käive kasvas 15 protsenti, 75,9 miljoni euroni, kasum kahanes 18 protsenti, poole miljoni euroni. Lõviosa tulust teenis ettevõte Eestis, kaks miljoni eurot ka Lätis.


90. Tele2 Eesti

Tele2 Eesti on Rootsi börsifirma Tele2 siinne tütar, kolmest telekomifirmast kõige väiksem. Ettevõtte eelmise aasta käive kasvas 16 protsenti, 73 miljoni euroni, aga kasum tegi võimsa hüppe – 2,3 korda, nelja miljoni euroni. 89 protsenti müügist teenitakse Eestis, ülejäänu mujal Euroopa Liidus ja veidi isegi väljaspool seda.


Enam kui kolmveerand tulust teeniti telekommunikatsiooniteenuste, ülejäänu -seadmete müügist ja vahendusteenustelt.


91. AGE Com

Reklaamifirma AGE Com on 1990. aastate alguses asutatud reklaamifirma. Selle sajandi alguses müüsid toonased suuromanikud Aimar Jugaste ja Hans H. Luik oma osaluse. Praegu kuulub ettevõte mitmele Läti ja Leedu ettevõttele ja eraisikule ning Peep Pihatalole, kel on 7,3 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Ettevõtte eelmise aasta käive kasvas 12 protsenti, 72,6 miljoni euroni, kasum 48 protsenti, 4,5 miljoni euroni.


Ehkki suurima osakaalu moodustab müük Leedus, Eestis ja Lätis, on enam kui miljon eurot teenitud ka müügist Šveitsis, Poolas ja Belgias. Väiksemaid summasid on teenitud veel tosinkonnas riigis.


95. Tartu Tarbijate Kooperatiiv

96. Järva Tarbijate Ühistu

Tarbijate Kooperatiivi Keskühistu (nüüd Coop Eesti Keskühistu) on viiendat aastat koostatavasse suurimate ettevõtete edetabelisse kogu aeg kuulunud, aga kohalikke ühistuid näeb seal esimest korda. Tartu Tarbijate Kooperatiivi eelmise aasta käive kasvas 10 protsenti, 71 miljoni euroni, kasum 2,3 korda, 3,4 miljoni euroni.

Järva Tarbijate Ühistu eelmise aasta käive kasvas viis protsenti, 70,9 miljoni euroni, kasum oli 1,5 miljonit eurot, mis oli sama palju kui 2015. aastal.


99. Ensto Ensek

Ensto Ensek ei ole edetabeli uustulnuk. 2014. aastal koostatud edetabelis oli ettevõtte 98. kohal.

Ensto Ensek on Soome tööstuskontserni Ensto kuuluv ettevõte, mis toodab elektrijaotusseadmeid ja juhtaparatuuri, aga ka valgustusseadmeid ja palju muud.

Eelmisel aastal kasvas ettevõtte käive kolm protsenti, 69 miljoni euroni, kasum 2,6 korda, 2,5 miljoni euroni. 94 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks. Suuremad sihtturud on Soome, Rootsi, Poola, Venemaa ja Norra.


100. Saint-Gobain Glass Estonia

Saint-Gobain Glass Estonia tegutseb Eestis juba alates 1989. aastast. 2009. aastal liideti varem eraldiseisvate ettevõtetena tegutsenud üksused Saint-Gobain Sekurit Eesti, Saint-Gobain Glassolutions Baltiklaas ja Saint-Gobain Autover-Autoklaas ühise ettevõtte Saint-Gobain Glass Estonia ASi nime all. Saint-Gobain Glass Estonia SE moodustus 29. oktoobril 2010. aastal Autover Lietuva ühinemisel Saint-Gobain Glass Estonia ASiga, millest sai ettevõtte neljas äriüksus. Ettevõte kuulub 17. sajandi keskpaigas asutatud Prantsusmaa ehitus- ja muude materjalide tootja Saint-Gobaini gruppi. Saint-Gobain Glass Estonia peamised tegevusvaldkonnad on lamineeritud esiklaaside ja karastatud küljeklaaside tootmine sõidukitele, klaaspaketi, lõigatud ja karastatud ehitusklaasi tootmine ning autoklaaside müük ja paigaldus.


Ettevõtte eelmise aasta käive kasvas viis protsenti, 69 miljoni euroni. Kasum suurenes pea viiendiku võrra, 7,5 miljoni euroni.                                                                                                             Allikas: Inforegister


Ericsson EestiEesti EnergiaMaxima EestiSwedbankBLRT GruppTelia EestiGraanul InvestNordmetCircle K EestiToyota BalticBaltic AgroTartu Ülikooli KliinikumStora Enso EestiNordeconRiigimetsa majandamise keskusSanitex EstoniaMaag GruppPKC EestiErgo InsuranceEleringRaglorJetoilAmserv GrupiElke GrupiEesti GaasABC GrupiBomin BalticWendreViru Keemia GruppTamro EestiBaltic Sea BunkeringHebronEnics EestiEesti PostKesko Senukai EstoniaBauhof GroupEesti MeediaSportland International GroupKrimelteAdole InvestDSV TransportPrikeApteekide Koostöö ASEstravelLemminkäinen EestiAGE ComRuukki ProductsTartu                   
Loe lisa


« Tagasi
Sub2
 
Autojuhid Lennundustöötajad Teetöötajad Lukksepad Kommunaaltöötajad Kiirabijuhid Bussijuhid
 
ETTA
ETTA ETTA, 10414 Tallinn, Kalju 7-1, telefon 641 3129, faks 641 3131, etta@etta.ee, www etta.ee
ETTA