Pikka aega oleme harjunud Eestit pidama kõige väiksemaks ja kõige
tublimaks Balti riigiks. Ent 40–50 aasta pärast võib Läti olla Eestiga
peaaegu samas mõõdus, sest nende rahvaarv
kahaneb prognooside järgi kiiremini kui meil. Lätist rahvarohkemat
riiki meist pigem siiski ei saa, aga mine tea: kui oleme väga tublid,
aga Läti mitte eriti, siis...
Selle eest, et Läti ja Leedu kuuluvad väljarände suuruselt Euroopa
Liidu esimeste hulka, aga Eestis pole see sama katastroofiline olnud,
võlgneme palju tänu Soomele. Soome ja Eesti vahet saab ju üsna mugavalt
ka pendelrännelda. Iirimaale ja Suurbritanniasse, mis on Läti ja Leedu
väljarände peamised sihtpunktid, minnakse palju sagedamini koos perega
ja jäädavalt. Tänasest lehest saate lugeda ,
et Läti valitsus kavatseb varsti esitada tagasirännet ärgitava
eriplaani. Loodame, et nad suudavad tõepoolest leida mõjuvad hoovad,
sest Eestilegi pole hea, kui meie lõunapiiri taga laiuvad inimestest
tühjenevad alad. Eesti kogemuste järgi ja ka lätlaste seas mullu
korraldatud uuringu põhjal tuleb paraku öelda, et kõige mõjuvam
tagasirändemagnet oleks palju suurem palk . Kõik muu võib olla, see peab olema.
Teel väljarännanuid tagasi tõmbava palga poole oleme me Lätist
endiselt mitu sammu ees: Lätis oli keskmine netopalk möödunud aastal
alla 700 euro, Eestis ligi 1000 eurot. See ja parem maksude laekumine,
mis võimaldab Eestil maksta näiteks Lätist ja Leedust suuremaid
peretoetusi, laseb Eestil lõuna poole endiselt eeskujuna paista. Kahjuks
ei mõtle Jüri Ratase valitsus rahvastiku suundumustele piisavalt, tema
sihitu tõmblemine lükkab Eestit hoopis Läti ja Leeduga samasse liigasse.
Ei
Ratase tulumaksureform ega Kadri Simsoni tasuta maakonnatransport ei
pööra väljarännet tagasirändeks. Eesti majandus ei ole veel tasemel, kus
põhirõhu võib halbasid tagajärgi kartmata panna ümberjaotamisele.
Esimeses järjekorras vajame me endiselt rohkem ettevõtteid, mis suudavad
töötajatele maksta mitme tuhande euro suurust palka. Selliste
ettevõtetega majanduses jagub rohkem raha ka lihttööde eest parema palga
maksmiseks ja sotsiaaltoetusteks.
Allikas: Eesti Päevaleht
|